Karmo Filimonov - Viirastus lyrics

Tuju on lagi, esikus rõivaid täis kõik nagid Tunne on piiritu, pitsis on piiritus Tunnen, et piinlikus valdab mind varsti ning lõpetan kliinikus Segamini jooki, segamini õisi - tundsin, et täna seda kõike teha võisin Ja tõin siis uue joogi lauale, sest karjus mu meel, et kaua veel Peab olema kaine. Mu vaim ebamaine. Saada ta tahab neid kangemaid aineid Valmis on vaim, koksis on laim. Liiga ruttavaks sain, kui ma tuttavaks sain ühe leiuga - oma unelmate neiuga Hommikul sain aru, et mis vea olin teinud ma See oli kõigest üks viirastus, ta oli koledam kui öö Hiiglama suurel pinnal ma avasin silmad ja nägin, et kõrval on hiilgavad rinnad Kuid liiga ma endale teha ei saanud ja jääda ma voodisse piinama ennast Sest rind oli ainus, mis vaimustas mind Ei pidanud keegi siit taibukaks mind Ebamugavas poosis võbelesin Kohe sellest voodist eemale põgenesin Vaatasin, et lõppemas viin. Kui oli veel vaja, siis jagasin aja ja salaja majandasin Sebisin kaineka. Hästi kena, hoolsa, tubli ja maineka Jälgisin kella, neli oli vist. Mõtlesin, et võtan ligi viina kioskist Ei tea miks aga kiosk oli kinni. Siis tuli isu juua kangemat džinni Liikusin edasi. Kiikumas kedagi nägin, küsisin, et miks sa kiigud siin sedasi Vastas mulle Linda, et tal pole pinda. Haarasin ta kindast ja kutsusin ta sinna Kus ma enne jõin. Neiu siia tõin. Edasi ei mäleta, pilt oli must - blackout Käis pauk. Mäluauk See oli kõigest üks viirastus, ta oli koledam kui öö