Karmo Filimonov - Roolijoodik lyrics

Ära roni rooli - tule siia pigem, kosu siin! "Vahet pole, mul on ainult üks kilt koduni." Üks mint viiski null muret nende roduni Kodutänav on kinni, olen kõige suurem jobu siin Pilt käib ringi, esiklaas verine Pisarad on nüüd silmis ning elu jäädavalt erineb Kael, sisu, põhi - viin Naer, isu, kõri - siin Kae, pisut võhik olen: raev, risu, õli, piin Lõpp pokaalile, kehakaal pedaalile Tagaplaanil on baarid, proffesionaalselt traavin ma Oma ratsuga istun ma pea maas nüüd saalis ning lähen lukku Enam ei loeta moraali Ma olen alles üksteist pluss üksteist Masin ning elud mahakandmisele, lisandun vangidele Naeratab üks neist: "Nüüd oled üks meist." Liiga kõrgel ma lendan. Kahekümnendad. Laiali pea otsas mängin Elu kõva venda. Kas alles siis tajun, kui kustutan teised ning aastateks Lukustan ma iseenda? Ma olen rumal. Mind hoiab jumal ning elada luba kuna see tuba kus elan Ei ole enam nii mugav. Udune kuva ning takistamatu pisarajuga Ei tunne kunagi enam end väljapuhanuna, kuna ümber on urgas, üksinda nurgas Ei saa enam olla ma sõprade hulgas. Ärevushäired, segi mõttetulvad - süüdi olen kahe Noore inimese surmas. Matused said olema neil varem kui pulmad Elud tänu minule on hetkega kurvad. Pole paha inimene - kahetsen julmalt Kuigi mõne inimese arust väärin surma Mu vana koolivend oli vanakooli vend Igal pool iga kell suutis segi juua end Kaine rool, sõnas vend, pole enam tema trend Muidu noor, süda hell, kere alkoholilembene Kuivab kurk, kui on purk tühi ja siis tuiab Nurgas prügi, ise püsti ei püsi Uimab, nühib, huiab, trügib, kuid ma tüdinud - Nüüd tüüp kupüüri küsib Roolijoodikud, alkohoolikud. Poodi poolikut silmitsema, veidikene sinist Gin toonikut Sakumm sul kooritud, pudelipõhi noolitud, sõbrad noomitud - vooditu elu enam pole nii toonitu Sest mul on ainult üks mure - mis tagant tuleb. Tal punased-sinised tuled Pimedal tänaval, libedal hämaral kihutan, vehin, viibutan venin. Pilgutan, higistan seni Kuniks sokutan penid tagant - nägemiseni