Surm Pariisis sügiseses pargis,
minna taeva hallamärjalt maalt.
Veel on aega ümbrikule margid,
saata kirju, kuni saata saab.
Mõned öised tunnid veel on vaja,
valge paber, mustad kirjaread.
Lammutatud tänavad ja maja,
aadress ikka endine, sa tead.
Keegi sinu ümbrikuid ei ava,
telefonist kostab vaikiv toon.
Vahel tundub: kõik on justkui sama,
pisut tuhmim on ehk elujoon.
Aga praegu võõra linna tuled
säravad ja säravad veel siis,
kui sa täna hommikul ka sured
linnas, mille nimi on Pariis.
Surm Pariisis sügiseses pargis,
minna taeva hallamärjalt maalt.
Veel on aega ümbrikule margid,
saata kirju, kuni saata saab.
Juua kohvi, veini küünlavalgel,
lukshotellis veeta viimne öö.
Mälestada ennast, pisar palgel,
võtta kohvrist püstol, käsitöö.