Päike viksib omal ajud läikima
ja läheb uksele, uksele.
Täna kogu maailm teda ajanud
on oksele, oksele.
Refr. Olgu päike, kuidas ta olla tahab taevas,
oma pead ma liialt sellega
ei vaeva, ei vaeva, ei vaeva.
Päike kõrgelt oksendab meie peale
pahinal, pahinal.
Ja siis tuleb paduvihma ülalt taevast
kohinal, kohinal.
Refr.
Maailm ikka sama vastik nagu olnud ta,
olnud ta, olnud ta.
Olgugi et päike ülalt taevast meie peale
oksendab, oksendab.
Refr.
Ajagu ta kasvõi kurku tuhat näppu
korraga, korraga.
Ikkagi ei muutu sellest ilusamaks
meie kodumaa, kodumaa.
Refr.