[lahingulaul]
Laialilaotunud lahingukeeris, piiritusuur k?gistav Madukeha
Metsikus hirmus vaatan t?tt Ta silmades, pimestavat tundmatusehelki on n?ha
Ta sisisev saatuseirvitus mind ?hvardab: "Tulise hingusega Maailma tuhaks muudan"
Austus, ?ng ja viha mul s?dames, Draakonmaoga surmav?itluses
Kirjeldamatu madup?hamu l?bin, seal puudub inimlikkuski v?him
Vaid salap?ra ihalus kui ohtliku ilu surma suudlus
Oleme kui orjad, ?rkanud vangiorgu, pimeda**e metsa, p?rgukeeristes eksinud
Kuid iidsete S?dalaste hinged meil sees, Verepuna-Maauss meid toidab
Meeletus vihas, raevus kasvame, p?hem??rijatele n?kku s?litame
Ebausus edasi roomame, sest madutarkusest me tuleme